Tallinn, Toompea ja videosild

Teisipäev, 16. juuni 2026 Algus 14.00

Juhataja: Liina Kersna (esimees)
Protokollija: Merje Noorlind (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Vadim Belobrovtsev, Tõnis Lukas, Margit Sutrop, Kadri Tali, Kristina Šmigun-Vähi (Signe Kivi asendusliige), Anti Poolamets (Helle-Moonika Helme asendusliige) Komisjoni ametnikud: Carina Rikart (nõunik-sekretariaadijuhataja), Helena Pihlakas (nõunik)
Puudusid: Helle-Moonika Helme ja Madis Kallas
Kutsutud: Kollektiivse pöördumise esindajad Jarmo Reha ja Aare Pilv (1. päevakorrapunkt)

Päevakord:
1. Kollektiivse pöördumise „Noor-Eesti „Noorte püüded“ kohustuslikuks lugemiseks riigikogulastele“ (1-6/26-76/1) arutelu

Liina Kersna avas päevakorrapunkti arutelu ning andis kollektiivse pöördumise esindajatele sõna pöördumise tutvustamiseks.

Jarmo Reha tutvustas kollektiivset pöördumist. Ta selgitas, et pöördumine kasvas välja tema ja Aare Pilve tööst lavastusega, mille keskmes olid noored. J. Reha sõnul ajendas pöördumist mure noorte ühiskondliku osaluse, nähtavuse ja tulevikuväljavaadete pärast. J. Reha lisas, et lavastuse ettevalmistamise käigus jõuti Gustav Suitsu manifestini „Noorte püüded“, mida pöördumise algatajad käsitlevad ühe eestluse alusdokumendina. Tema hinnangul avab manifest laiemalt, kuidas võiks kujuneda ja eestluse projekt. Ta rõhutas, et teksti pani 1905. aastal kirja 21-aastane Gustav Suits ning manifesti sõnum kultuuri, hariduse, üksmeele ja dialoogi tähtsusest aitab ka tänapäeval mõtestada Eesti riigi, keele ja kultuuri kestmist. Selle teksti lugemine ja selle üle mõtlemine võiks olla kohustuslik.

Aare Pilv lisas, et Gustav Suitsu manifest „Noorte püüded“ on pöördumise algatajate hinnangul üks kaasaegse Eesti kultuuri alustekste. Tema sõnul võib seda käsitada omamoodi kultuuri põhiseadusena, mis aitab mõtestada Eesti riigi olemasolu eesmärki põhiseaduse preambulis nimetatud eesti keele ja kultuuri hoidmise, säilitamise ning arendamise kaudu. A. Pilv rõhutas, et tekst ei käsitle üksnes eesti kultuuri ja haridust, vaid ka poliitilist kultuuri, rõhutades erinevate maailmavaadetega inimeste dialoogi, ühisosa leidmist ning vastastikust austust. A. Pilv märkis, et tänased noored kannavad Eesti riiki edasi järgmistel aastakümnetel. Lavastuse ettevalmistamise käigus puutusid pöördumise algatajad kokku andmetega, mis osutavad noorte keerulisele olukorrale, sealhulgas vaimse tervise probleemidele, noortevaldkonna kärbetele ja vähesele valimisaktiivsusele. Seetõttu pidas ta oluliseks, et Riigikogu liikmed loeksid manifesti tekstina, mis seob poliitilise kultuuri, Eesti kultuuri tähenduse ning noorte rolli tuleviku kujundamisel. Pöördumise algatajate ettepanek on, et Riigikogu liikmed võtaksid „Noorte püüete“ teksti oma püsilugemiseks.

Liina Kersna küsis, kas pöördumise tutvustamisel viidatud lavastus on juba valminud.
Jarmo Reha vastas, et lavastus on valminud ja on jätkuvalt Tartu Uue Teatri repertuaaris. Lavastuse pealkiri on „Hymn“ ning seda mängitakse veel vähemalt kahel korral. Ta lisas, et lavastus esietendus 28. veebruaril 2025 ja on Tartus hästi vastu võetud. Gustav Suitsu teksti tutvustamine on lavastuse üks osa.

Tõnis Lukase sõnul võideldi toonase aja kontekstis skeptitsismiga skeptitsismi vastu. Ta viitas, et manifestis on juttu üleeuroopalikust skeptitsismist ja vanade kultuuride väsimisest. Eesti ajaloos oli tegemist ajaga, mil venestamislaine oli esimese rahvusliku ärkamise vaimustuse mõneks ajaks summutanud. Uus põlvkond vaatas ringi ja nägi, et ühiskonnas valitseb väsimus, tagasilangus ja omavaheline vastasseis. Sellest olukorrast väljapääsuks pakuti rohkem kultuuri ning noorte tugevamat sõnumit.
T. Lukas lisas, et toonane kultuuriline enesemääratlus Euroopas oli võrreldes tänapäevaga kitsam, samas kui praegu vaadatakse maailma laiemalt. Ta meenutas ka Ain Kaalepi mõtet „Saagem eurooplasteks, aga jäägem ka asiaatideks“. T. Lukase hinnangul on Eesti kultuur rahvaste peres tänaseks palju tugevamalt kanda kinnitanud. Samas tõi ta esile küsimuse, kas üksnes majandusele ja omakasule keskendumine ning kultuuri tähelepanuta jätmine võib viia hääbumiseni. Tema sõnul on see küsimus aktuaalne ka praegu.
T. Lukase sõnul tuleb eesti keelt ja kultuuri rahvuslikust uhkusest pidada üheks kõige olulisemaks väärtuseks. Kui seda ei tehta, ei pruugi järgmisel põlvkonnal enam olla arusaamist, et just eesti keel ja kultuur on Eesti panus maailmas. Tema sõnul ei ole Eesti vääriline olla üksnes haldusterritoriaalne või teiskeelne piirkond. Eesti teater ja film on tema hinnangul olulised just seetõttu, et neid tehakse eesti keeles. Kui neile valdkondadele ei leita piisavalt võimalusi, muutub järgmiste põlvkondade jaoks kultuuriline järjepidevus hapramaks.
T. Lukas lisas, et kuigi kõnealuses käsitluses on tunda skeptilist hoiakut, on nö tule hoidmiseks siiski vaja võtta kätte tõrvik, sest muidu võib see maha pudeneda ja kustuda. Tema sõnul on oluline optimism ning võime tulla välja olukorrast, kus mõne hinnangu järgi on üks põlvkond ja aade väsinud või taandunud. Mõnes mõttes ollakse praegu sarnases seisus nagu 1905. aastal. Noor-Eesti põlvkond oli lõppkokkuvõttes optimistlik ja näitas teed. Samamoodi tuleb tema hinnangul ka praegu näidata teed, et saja aasta pärast oleks endiselt mõtet teha Eestis eestikeelseid lavastusi.

Liina Kersna sõnas, et kultuurikomisjoni valdkonna keskmes ongi kultuuri- ja haridusküsimused ning komisjon teadvustab, et eestikeelne haridus ja kultuur ei ole iseenesestmõistetavad, vaid vajavad järjepidevat hoidmist ja arendamist. Ta tõi esile, et komisjonis ja Riigikogu täiskogus käsitleti hiljuti Eesti inimarengu aruande raames vaimse tervise ning laste ja noorte liikumise teemasid, mis seostuvad otseselt ka noorte heaolu ja tulevikuga.

Kristina Šmigun-Vähi sõnul jäi arutelust kõlama küsimus noortest, heaolust ja pingutuse tähendusest. Ta tõi esile, et heaolu võib vähendada noorte vajadust end proovile panna, samal ajal kui digiseadmed ja pidev infovoog jätavad vähem ruumi süvenemiseks ja mõtisklemiseks. K. Šmigun-Vähi küsis, kuidas tuua noorte jaoks esile Eesti kultuuri, keele ja identiteedi olulisus ning luua neile võimalusi nende teemadega suhestumiseks.
Jarmo Reha vastas, et lavastuses käsitleti samuti noorte kuulamise ja nendega dialoogi loomise vajadust. Lavastuse lõpuosas saavad noored ise sõna ning korduva sõnumina tõid nad esile soovi, et neid kuulataks. J. Reha märkis, et noorte probleemid erinevad varasemate põlvkondade kogemustest. Kuigi tänastel noortel on rohkem võimalusi liikuda ja suhelda eri kultuuridega, vajavad nad siiski kohti ja võimalusi oma küsimuste, probleemide ja tulevikuvisioonide väljendamiseks. Lavastuse ja ka pöördumise keskne mõte on tugevdada dialoogi noorte ja kogenumate põlvkondade vahel. J. Reha rõhutas, et Eesti tulevikku kujundavad noored ning Gustav Suitsu manifest aitab seda mõtet mõtestada, tuletades meelde, et riik püsib noorena seni, kuni ta suudab noori kuulata ja kaasata.

Liina Kersna sõnas, et kultuurikomisjon kaasab haridusküsimuste aruteludesse sageli Eesti Õpilasesinduste Liidu ja Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajaid. Ta tõi esile ka noorteparlamendi formaadi, kus noored moodustavad fraktsioone, peavad kõnesid ja viivad läbi istungit. Kersna sõnul on noorte sõnavõtud alati sisukad ja mõjusad. Lisaks on oma noorteorganisatsioonid ka erakondadel.

Margit Sutropi sõnul tõstatab pöördumine olulise küsimuse sellest, kes me oleme ja milliseks tahame saada. Tema sõnul jagatakse arusaama, et eesti keel ja kultuur on Eesti kestmise keskne alus, kuid erinevused ilmnevad selles, milliseid väärtusi ja lahendusi peetakse selle eesmärgi saavutamisel esmatähtsaks. M. Sutrop rõhutas, et noorte muresid ei saa taandada üksnes rahvusliku identiteedi küsimusele, sest neid mõjutavad ka kiiresti muutuv, digitaalne ja ebakindel maailm. Seetõttu on oluline rohkem kuulata nii noori kui ka üksteist ning toetada kultuuri, kirjandust ja kunsti kui valdkondi, mis loovad vaimset seotust ja ühiseid tegutsemisvõimalusi.
Liina Kersna viitas professor Veronika Kalmuse mõttele, et tehisaru kasutamine võib viia olukorrani, kus noored hakkavad iseennast asendama. L. Kersna sõnas, et kuigi kõik Riigikogu komisjonid käsitlevad kultuuri laiemas tähenduses, on kultuurikomisjoni põhifookuses eestikeelne kultuur ja haridus. Tema sõnul on vastav ühine teadmine Riigikogus siiski laiem.

Kadri Tali sõnas, et noori tuleb rohkem kuulata ja nende vaadet otsustes arvesse võtta. Hea näitena tõi ta esile Mudel-Eesti formaadi, mis aitab noortel simulatsioonide kaudu mõista otsustusprotsesside toimimist. K. Tali leidis, et noored on väga erinevad ning nende nägemust tuleks ühiskonnas, sealhulgas majanduses ja muudes valdkondades, senisest enam väärtustada.
Aare Pilv sõnas, et Gustav Suitsu tekst on huvitav mudelina, sest see esindab aega, mil hilisemad hargnemised ei olnud veel toimunud. Tema sõnul oli G. Suits korraga rahvuslane, kosmopoliit ja vasakpoolne ning need suunad olid tekstis veel ühiselt koos, mitte eraldi välja hargnenud. Seetõttu aitab tekst meelde tuletada, et tänapäeva erinevatel mõttesuundadel on ühised juured.

Margit Sutrop sõnas, et paljudel Eesti inimestel on nostalgia ühtsuse järele, mida seostatakse nii Gustav Suitsu ajastu kui ka laulva revolutsiooni kogemusega. Tema sõnul on seda tunnet oluline hoida ja meenutada, kuid tänapäeval ei ole võimalik toonast ühtsust samal kujul taastada. Sutrop leidis, et lahknevused tekivad siis, kui tuleb otsustada, mida ja kuidas teha. Ühise vastandumise korral võib ühtsus kergemini tekkida, kuid riigi ülesehitamisel ja seaduste kujundamisel ilmnevad maailmavaatelised erinevused. Ta tõi näiteks eesti keele kaitsmise arutelu, kus eesmärk võib olla ühine, kuid viisid selle saavutamiseks erinevad. Tema hinnangul on ühtsuse taotlus oluline, kuid praktilises poliitikas tuleb pidevalt otsida kompromisse, sest tagasipöördumine aega, mil kõik mõtlesid ühtemoodi, ei ole võimalik.
Aare Pilv sõnas, et Gustav Suitsu tekst ei eelda kõigi ühtemoodi mõtlemist, vaid aitab hoida ühist lähtekohta ja kultuurimälu. Tema sõnul ei jää inimene lapseks, kuid lapsepõlve ja algsete kogemuste meelespidamine on oluline tervikliku enesetaju kujunemiseks.
Jarmo Reha lisas, et Gustav Suitsu tekst ei ole täitmiseks mõeldud juhis, vaid meenutus ühisest lähtekohast ja nooruse vastutusest. Tema sõnul kutsub tekst mõtlema, kelle jaoks riiki ja kultuuri kujundatakse ning kas noortele antakse piisavalt sõna ja võimalusi oma vaateid väljendada, kuna noorte käes on tuleviku võti. J. Reha märkis, et pöördumise algatajate peamine ettepanek on, et Riigikogu liikmed loeksid „Noorte püüdeid“, sest tekst avab erinevaid mõtteid ja küsimusi Eesti riigi, kultuuri ning noorte rolli kohta. J. Reha tõi esile ka noortevaldkonna toetuste kärped ning vajaduse mõtelda, kuidas noortevaldkonna arengukavas seatud eesmärke tegelikult ellu viiakse.
Margit Sutropi sõnul on noorte rolli ja vastutuse rõhutamine oluline, kuid noori ei saa käsitada ühtse rühmana. Tema sõnul on ka noorte seas erinevaid maailmavaateid, hoiakuid ja arusaamu vastutusest. Sutrop rõhutas, et noorte kaasamise kõrval tuleb väärtustada ka viisakat arutelukultuuri ning arvestada, et põlvkondlikud ja maailmavaatelised erinevused esinevad nii noorte kui ka täiskasvanute seas.

Liina Kersna tänas arutelus osalejaid. L. Kersna pidas oluliseks jätkata dialoogi noorteorganisatsioonidega ning toetada noorte suuremat kaasamist otsustusprotsessidesse.
L. Kersna sõnul on Eesti kultuuriline identiteet ja kuuluvustunne noorte seas olemas, kuid seda tuleb jätkuvalt hoida ja tugevdada. Samuti rõhutas ta, et tänapäeva ühiskonda iseloomustavad varasemast mitmekesisemad hoiakud ja maailmavaated, millega tuleb õppida arvestama ning koostööd tegema. L. Kersna tegi ettepaneku lahendada pöördumises tõstatatud küsimus muul viisil, edastades Riigikogu liikmetele Gustav Suitsu manifesti „Noorte püüded“ teksti koos arutelu kokkuvõttega, kuivõrd petitsiooni algatajate eesmärk on juhtida tähelepanu vajadusele kaasata rohkem noori riigivalitsemisse ning soov on, et Riigikogu liikmed loeksid manifesti teksti meenutuseks ja noortega ühisosa leidmiseks.

Otsustati: 1.1. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 15213 p 6 lahendada pöördumises püstitatud probleem muul viisil, edastades Riigikogu liikmetele kollektiivses pöördumises toodud Noor-Eesti esimeses albumis (1905) ilmunud manifesti „Noorte püüded“. Lisada manifestile kokkuvõtte kultuurikomisjonis toimunud arutelust (konsensus).

Väljavõte Riigikogu kultuurikomisjoni 16. juuni 2026 istungi protokollist, täisprotokoll on leitav siit