20. juunil avab Hiiumaal Kõrgessaares ametlikult uksed Viscosa kultuuritehas. Kultuuritehase juht Marco Pärtel ütles "Vikerhommikule" antud intervjuus, et neli aastat tagasi tehast ostes ei osanud ta ette näha, et sellest aastatepikkune teekond välja kasvab.
Viscosa kultuuritehas on rajatud endise kunstsiidi- ja hilisema kalatehase hoonetesse. Projekti üks eestvedaja Marco Pärtel ostis tehasekompleksi koos kahe sõbraga 2022. aastal.
"Edaspidi palun küll, et sellised head mõtted külastaksid mu pead siis, kui mu konditsioon on oluliselt halvemas seisus, et ma kohe tegema ei hakka," naeris ta, kuid lisas, et otsust ta kahetsenud ei ole. "See on olnud ikka väga lahe minek. Nelja aasta jooksul 100 teatrietendust, 40 kontserti, kuus suurt näitust – võimas! Ei oleks osanud arvata," ütles Pärtel.
Tema sõnul oli tehase seisukord esimesel külastamisel halb, sest see oli 15 aastat tühjana seisnud. Esialgu keskenduti kõige hädavajalikumale – eemaldati võsa, kaeti aknad ja muudeti hooned ilmastikukindlamaks. Plaan oli taastada kompleksi järk-järgult.
"Eesmärk oli seda ruum ruumi haaval [korrastada]. Anname ruumi kunstile ja kultuurile ning kanname läbi selle tulevikku, kus on rohkem raha ja mõistust. Mõistus ei paista kuskilt vastu tulevat, loodame siis raha peale," muigas ta.
Seitsmel hektaril laiuv kompleks hõlmab kokku 12 000 ruutmeetrit katusealust pinda. Praeguseks on kasutuskõlblikuks muudetud umbes 4000 ruutmeetrit.
"Kui sügisel ehitama hakkasime ja oma eelarve mitu korda üle rehitsesime, siis lähteülesanne jäi olemasolev hoonestus konstruktiivselt toestada ja võimalusel eksponeerida kogu oma ilus kõik need kihid, mis on sinna saja aasta jooksul tekkinud. Ma arvan, et see on ka õnnestunud," ütles Pärtel.
Pärteli sõnul tunnevad korraldajad kultuuritehase vastu suurt huvi ja näitusepakkumisi on juba praegu kolme aasta jagu ootel. Tänavu toimub seal Reivo Kuivjõe kureeritud näitus "Balti noor maal", kus on väljas 150 noore Balti kunstniku tööd. Üks taastatud saalidest on antud kasutamiseks tekstiilikunstnike liidule.
Eelmisel aastal külastas Viscosa näitusi 27 000 inimest. Tema sõnul moodustavad suurema osa külastajatest Eestis elavad inimesed, kuid külalisi tuleb ka Soomest, Lätist ja Saksamaalt.
Lisaks kultuurisündmustele soovib Viscosa arendada loomemajandust. Juba praegu tegutsevad seal ettevõtlusinkubaatorid ning peagi avanevad loomestuudiod. Suvel alustavad ka loomelaagrid, kus õpetatakse muu hulgas plasti ümbertöötlemist, siiditrükki ja 3D-printimist.
Kompleksi rekonstrueerimise kogumaksumus ulatub ligikaudu 3,3 miljoni euroni, millest ehitustööd moodustavad 2,4 miljonit eurot. "Sellega oleme kuskil 4000 ruutmeetrit hoonestust kandnud tulevikku," ütles Pärtel.
Tema sõnul on äärealadel selliste projektide rahastamine keeruline ning olulist rolli on mänginud toetajad ja ettevõtjad. "See ei ole ettevõtlusvorm, mis kedagi rikkaks teeb, aga nad teevad suureks," nentis ta.
Tänavune suvehooaeg kujuneb Viscosas tihedaks. Kavas on ligi 40 teatrietendust ning Hiiumaale kolib suveks ka Tartu Uus teater. Esinevad veel VAT teater, Piip ja Tuut teater ning Improteater, lisaks tuuakse välja kultuuritehase enda lavastusi. Muusikaprogrammis astuvad üles teiste seas Duo Ruut, Maili Metssalu ja Curly Strings. Kavas on ka malefestival.
Tagasi vaadates tunnistas Pärtel, et algsest hobiprojektist on kujunenud midagi palju suuremat.
"See on olnud uskumatu teekond. Kes oskas arvata, et see sinnamaani läheb. Ega me ise ka ei arvanud. Pigem oli see hobi ja me arvasime, et teeme mõned asjad korda ja anname edasi. Aga üks asi on viinud teiseni ja see on olnud väga tänuväärne teekond," lausus ta.
Saatejuhid Kirke Ert ja Taavi Libe, toimetaja Karmen Rebane
Lugu ilmus ERRis ja oli eetris Vikerraadios 08.06.2026