Draama festivali blogi, Juhana von Bagh, 9.09.2016
Olen olnud festivalil kolm päeva ja kõige nauditavam etendus on olnud “Eluaeg”. Mulle meeldis oskuslikult ehitatud struktuur ja viis, kuidas publiku eest hoolitseti ning publikut juhatati. Lavastus oli dramaturgiliselt hästi teostatud ja väga meeleline ning üpris isiklik kogemus. Huvitav oli see, kuidas võimalikud teemad anti publikule alguses ette ning üsna kavalal moel tegid sa valikud ise – kogu mäng oli võrdlemisi emotsionaalne ning juhuslikkus muutus oluliseks kogemuse kujundajaks. Tajusin teatavat tervenemist läbi lapsepõlve lugude ja koosolemise.
Kuna teekond on iga teejuhiga erinev, tahaksin seda ühest küljest kuu või aasta pärast uuesti kogeda. Teisalt tahaksin professionaalsest huvist näha, kuidas teised oma rühmasid juhivad, aga kuivõrd see kogemus on nii ainulaadne, siis inimesena ei tahaks ma seda rikkuda.
“Eluaega” võib käsitleda mänguna, kuid ise ma lõõgastusin ja unistasin palju. Täita lihtsaid ülesandeid, olla koos teiste inimestega – see oli midagi erilist. Väga olulised olid esimesed pool tundi, mil loodi atmosfäär. Ma olen varem taolisi lavastusi näinud, näiteks väga kuulsat lavastust New Yorkis Manhattanil “Sleep no more” – lavastus baseerub Macbethil: on palju reegleid, on tantsu, kuid see ei meeldinud mulle üldse, ei andnud mulle mingit isiklikku kogemust. “Eluaeg” oli minu jaoks selles mõttes teistsugune kogemus.
Juhana von Bach on Helsingis tegutsev lavastaja ja kirjanik, kes on tegev nii teatri-, tantsu-, raadio-, televisiooni- kui filmimaastikul.
Toimetasid: Eline Selgis ja Isabel Jezierska
Draama blogi: Päeva kokkuvõte
15.09.2016
Jaga