Ivar Põllu: Eestis on see olemas, mida minnakse mujale otsima

Kristjan Roos, Linnaleht, 22.11.2013

Viimastel aastatel sagedasti teatripreemiaid võitnud Tartu Uus teater võtab nädala pärast esietenduvas tükis “Äralennuväli” luubi alla Eestist lahkumise teema.

Intrigeeriv teema, head näitlejad, kogenud lavastaja … kõik märgid näitavad, et Mart Aasa kirjutatud ja Ivar Põllu lavale toodavast “Äralennuväljast” tuleb teatrihooaja üks hitte. Lavastuse tutvustuses seisab, et “Äralennuväli” on uurimus Eestist lahkuvatest inimestest, mahajääjatest ja allesjäävast: „See on uurimus rahulolematusest, lahkumisest, mahajäämisest ja ärakadumisest. See on lugu Eestist, mis on teel Välis-Eestiks. See on lugu eestlastest, kellest on saamas liivlased. See on lugu kohalolust, millest on saamas äraolu.”
“Äralennuvälja” muudab eriliseks seegi, et lavastuse tarbeks ootab teater pühapäevani abi inimestelt, kes on valmis oma hääle ja näoga panustama tüki sündi. „Uus teater pole varem midagi sellist teinud. Aga see on tänapäeval väga moodne, see kaasamine, ka Tartus. Meie siis ka. Me ei ole seadnud arvulist ootuste horisonti, kõikide inimeste panus on unikaalne ja tänuväärne. Aga nagu ütleb partei – aita end ise ja siis aitavad sind ka teised –, nii et kogume lauluvideoid ka ise,” tutvustab Põllu.

Ivar, see lavastus räägib Eestist, mis on teel Välis-Eesti poole. Kuivõrd otsite lavastuses neid põhjusi, mis on selleni viinud, ja kuivõrd näitate lihtsalt pilti, milline Eesti praegu on?
Selleks, et tegelda probleemiga, tuleb see kõigepealt sõnastada. Võib öelda küll, et lavastus tegeleb olukorra ja tuleviku vaimuka ja vähem vaimuka väljendamisega. See on hüplik lugu mitmesugustest variantidest ära minna, põgeneda, üksi jääda ja jälle kokku saada.

Kas võib öelda, et see on sotsiaalne teater?
See on teater, millel on tugev sotsiaalne aluspõhi ja tõukepind. Aga tegemist on ikka mängulise teatriga, mitte loengu ega jutlusega.

Mis peaks teie meelest Eestis muutuma, et lahkujad tuleksid tagasi ja allesjääjadki tunneksid end siin paremini?
Väljendan isiklikke seisukohti, mis ei ole lavastuse kammertoonid, mida sealt otsida. Lahkujad peaksid aru saama, et võib-olla ühel hetkel pole enam võimalik Eestisse tagasi tulla, kui kriitiline mass lahkub. Ja et see, mida minnakse otsima mujalt, on enamasti saavutatav ka siin, see on sõltuv ennekõike iseendast. Iseendast ei saa lahti ka välismaal.
Ja allesjääjad võiksid selgeks mõelda, mis on see, mida me säilitada soovime – kas oma riiki, geeni, keelt, kultuuri või käpikuid –, ja sellest lähtudes tegutseda. Või soovime teha maakerale teene ning üldise liigse inimpopulatsiooni tasakaalustamiseks välja surra. Ja muide, lähiaja kultuurikaklustele viidates – oleme unustanud, et poliitikud ja riik ei ole üks ja seesama.

----------------------------

Kuidas anda oma panus 
*Tartu Uus teater vajab lavastuse jaoks inimeste endi üles võetud videoid, milles nad laulavad traditsionaali „Kas tunned maad”.
*Teatri kodulehelt (www.uusteater.ee/?page_id=1909) leiab teksti ja noodid. Valida saab sobiliku häälerühma. Kõrvaklappidega heliriba kuulates palutakse salvestada endast video seda kaasa laulmas.
*Video võib teha kodus või mujal meeldivas ümbruses. Kellel kodus salvestamise võimalust pole, aga sooviks kaasa lüüa, palutakse teatrile teada anda, et neile leitaks võimalus.
*Video palutakse edastada meiliaadressile tere@uusteater.ee kuni 24. novembrini. Teater lubab, et saadetud laule kasutatakse ainult lavastuse “Äralennuväli” kontekstis.
*Kõigi salvestiste saatjate nimed trükitakse lavastuse kavalehele.