Kultuuriportaal: Kultuurkapital avaldas kirjanduspreemiate nominendid

ERRi kultuuriportaal, 9.02.2018

Selgusid Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiate nominendid, laureaadid selguvad traditsiooniliselt emakeelepäeval, 14. märtsil. ERR kultuuriportaal alustab tänasest ka videosarja nominentide kommentaaridega.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2017. a. aastaauhindade põhižürii koosseisus Rebekka Lotman (esimees), Priit Kruus, Maire Liivamets, Ene Paaver ja Elle-Mari Talivee valis aastaauhindadele kandideerima 5 kategoorias 29 teost.

"Möödunud kirjandusaasta avas õnnestunult proosažanri mitmekesisust: ilmusid monumentaalsed üle põlvkondade kulgevad romaanid, omanäoline miniatuur- ja paeluv ulmeromaan, satiiriline poliittriller, üldinimliku mõõtme võtvad mälestused, nii sügavuti kogetud kui ka irooniliselt käsitletud esseed kirjanduslikel, ühiskondlikel ja filosoofilistel teemadel, keelesäutsude raamat," selgitas žürii valikut esimees Rebekka Lotman.

"Näitekirjandus paistis silma sotsiaalse tundlikkusega, inimeseks olemist vaadeldi mineviku- ja tulevikupeeglis. Tähelepandavaid, osavalt komponeeritud, kirkas keeles ja meeles luulekogusid avaldati rohkem kui nominentide hulka mahtus. Võrreldes võrreldamatut, püüdis žürii neist tippudest nominatsioonidega esile tõsta erisuguseid hääli ja registreid, luule võimalusi. Valikut teha oli raske, kuid nominendid said valitud üksmeelselt," lisas Lotman.

Ilukirjanduse tõlkežürii esimehe Anu Saluääre sõnul oli valikut väga raske teha, kuna 2017. aastal ilmunud ilukirjandustõlkeid oli ligi 800. "Esimesele sõelale jäi neist umbes 15. Sealt edasi oli iga tõlkija väljajätmine žüriile väga valus, kuid lõpuks valisime välja kuus nominenti, kelle puhul arvestasime ka varem ilmunud tõlkeid."

Tõlkežüriis osalesid veel Peeter Helme ja Riina Jesmin.

Mõttekirjanduse tõlkežürii koosseisus Margus Vihalem, Linda Kaljundi ja Jaak Kangilaski valis välja kuus nominenti, kes on vahendanud eesti lugejale väljakutsuvaid ja tänapäeval vägagi aktuaalseid tekste.

"Tõlgete hulgas on nii humanitaar- kui ka loodusteaduste hulka liigituvaid käsitlusi, nii teaduslik-filosoofilisi kui populaarteaduslikke raamatuid, samuti klassikalisi ja nüüdisaegseid teoseid," ütles žürii esimees Margus Vihalem. "Kõik nad täidavad olulisi tühimikke meie mõttekirjanduse maastikul – või lisavad sinna uusi ja huvitavaid mõttekihistusi, pannes keeleliselt, mõisteliselt või maailmakogemuslikult nõudlikud tekstid ringlema eestikeelses kultuuriruumis."

Lastekirjanduse preemiale kandideerib tänavu samuti kuus teost. "Püüdsime valida autoreid, kelle looming lugejaid kõnetab. Valik sai õige mitmekesine – esindatud on lugulaul isamaast, lasteluule, realistlikus võtmes kirjutatud ja absurdimaiguline lastekirjandus, kriminull ja õudukas," kirjeldas žürii esimees Ilona Kivirähk valikut. "Tänavused nominendid lastekirjanduse aastapreemiale on kõik omal alal tuntud ja hinnatud tegijad ning loodetavasti peegeldab see valik just oma kirjususes tänase lastekirjanduse hetkeseisu."

Lastekirjanduse žüriisse kuulusid veel Janno Põldma ja Helena Koch.

Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Mihhail Trunin, Maia Melts ja Veronika Einberg valis 2017. aasta auhinna nominentideks kuus eri žanris teost.

Artikliauhinna žüriile jäi esimehe Maarja Vaino sõnul sel aastal nominente vaagides silma kirjanduslooliste artiklite suurem osakaal. "See on iseenesest hea uudis, sest uurimata kirjandusloolist ainest on meil palju. Samas sai nominatsiooni ka digikirjanduse-teemaline artikkel ning üks elava autori käsitlus, seega kokkuvõttes peegeldavad nominendid ka läinud aasta kirjandusuurimuste mitmekülgsust."

Artikliauhinna žüriisse kuulusid veel Luule Epner ja Liina Lukas.


PROOSA

  • Vahur Afanasjev, „Serafima ja Bogdan“
  • Jan Kaus, „Kompass“
  • Eva Koff, „Sinine mägi“
  • Rein Raud, „Kell ja haamer“
  • Ove M. Suur, „Collateral damage“ I ja II
  • Urmas Vadi, „Neverland“

LUULE

  • Kristiina Ehin, „Kohtumised“
  • Mart Kangur, „Liivini lahti“
  • Andrus Kasemaa, „Olla luuletaja“
  • Kauksi Ülle, „ObiNizza“
  • Carolina Pihelgas, „Pimeduse pisiasjad“
  • Aare Pilv, „Kui vihm saab läbi“

ESSEISTIKA

  • Mart Kivastik, „Armastuse vormid“
  • Leena Kurvet-Käosaar ja Marin Laak (koostajad), „Adressaadi dünaamika ja kirjanduse pingeväljad“
  • Viivi Luik, „Pildi ilu rikkumise paratamatus“
  • Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti II“, „Mõtted“
  • Malle Salupere, „Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel“
  • Tõnu Õnnepalu, „Valede kataloog. Inglise aed“

VABAAUHIND

  • Freddy, „Sigalind“
  • Triinu Meres, „Lihtsad valikud“
  • Elin Toona Gottschalk, „Pagulusse. Lugu elust, sõjast ja rahust“ (tlk Kersti Unt)
  • Leelo Tungal, „Teeleht“
  • Keiti Vilms, raamat „@keitivilms“ ja säutsud Twitteri kontol @keitivilms

NÄITEKIRJANDUS

  • Tiit Aleksejev, „Sentimentaalne valss“
  • Siret Campbell, „Beatrice“
  • Meelis Friedenthal, „Vaim masinas. G. F. Parrot“
  • Maria Lee Liivak ja Mari-Liis Lill, „Väljast väiksem kui seest“
  • Ivar Põllu, „Praktiline eesti ajalugu“, „BB ilmub öösel“
  • Urmas Vadi, „Fööbi tagasitulek“

Ilukirjanduse tõlkežürii koosseisus Anu Saluäär (esimees), Peeter Helme ja Riina Jesmin valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

ILUKIRJADUSLIK TÕLGE VÕÕRKEELEST EESTI KEELDE


Ilona Martson - Ljudmila Ulitskaja, „Siiralt teie Šurik“
(Pidades silmas ka: Ulitskaja, „Daniel Stein, tõlkija“ (2013), Marusja Klimova jm.)
 Paul-Eerik Rummo ja Riina Hanso - Henrik Ibsen, „Peer Gynt“
(Pidades silmas ka: Henrik Ibsen, „Brand“, koos Sigrid Toomingaga (EKSA 2014).
 Olavi Teppan - Thomas Pynchon, „Raskusjõu vikerkaar“
(Pidades silmas ka varasemaid tõlkeid postmodernistlikust kirjandusest Irvine Welsh, John Dos Passos, William Burroughs)
Kai Aareleid - Jukka Viikilä, „Akvarellid Engeli linnast“;
J. L. Borges, „Liivaraamat. Shakespeare’i mälu“;
Isabel Allende, „Jaapani armuke“ tõlked soome ja hispaania keelest
Ants Paikre - Antti Tuuri, „Igitee“;
Kirsti Manninen, Jouko Raivio, „Stenvalli juhtum: kuritöö Helsingis 1873. aastal“ tõlked soome keelest
Veiko Belials - „Me armastame Maad 2. Viimane laev“. Venekeelse ulme antoloogia.

ILUKIRJANDUSLIK TÕLGE EESTI KEELEST VÕÕRKEELDE


 Danutė Sirijos Giraitė - Rein Raua „Rekonstruktsioon“, Ilmar Taska „Pobeda 1946“, A. H.Tammsaare „Tõde ja õigus“ II ja III osa.
Danute on tõlkinud eesti kirjandust leedu keelde üle kolmekümne aasta.
Cornelius Hasselblatt - Mihkel Muti „Kooparahvas läheb ajalukku“, Andrus Kivirähki „Mees, kes teadis ussisõnu“, Ilmar Taska „Pobeda 1946“ tõlkimine saksa keelde
 Adam Cullen - Mihkel Muti „Siseemigrant“ ja Rein Raua „Rekonstruktsioon“ tõlkimine inglise keelde
Matthew Hyde - Rein Raua „Täiusliku lause surm“ ja Meelis Friedenthali „Mesilased“ ning Maarja Kangro ja Andrei Hvostovi ajakirjades ilmunud lühema loomingu tõlkimine inglise keelde
 Consuelo Rubio Alcover - Priit Pärna „Tagurpidi“ ja Kivirähki „Ussisõnad“ tõlkimine hispaania keelde

MÕTTEKIRJANDUS TÕLKED

Mõttekirjanduse tõlkežürii koosseisus: Margus Vihalem (esimees), Linda Kaljundi ja Jaak Kangilaski valis auhinnale kandideerima järgmised teosed:

Tiit Kuuskmäe - Ferdinand de Saussure, „Üldkeeleteaduse kursus“
Ülo Maiväli, Sille Remm, Kristiina Vind - Ernst Mayr, „Bioloogilise mõtte areng. Mitmekesisus, evolutsioon ja pärilikkus“
Indrek Rohtmets - Andrea Wulf: „Looduse leiutamine. Alexander von Humboldti uus maailm I“
Anti Saar - Jacques Rancière, „Esteetika kui poliitika“
 Kaia Sisask - Julia Kristeva, „Võõrad iseendale“
Jaanus Sooväli - Friedrich Nietzsche, „Sealpool head ja kurja. Tulevikufilosoofia eelmäng“

LASTEKIRJANDUS

Lastekirjanduse žürii koosseisus Ilona Kivirähk (esimees), Janno Põldma ja Helena Koch, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

  • Jaanus Vaiksoo "Laul Eestimaast"
  • Mika Keränen "Fantoomrattur"
  • Piret Raud "Kõik minu sugulased"
  • Leelo Tungal "Hallooo!"
  • Kadri Hinrikus "Katariina ja herned"
  • Reeli Reinaus "Maarius, maagia ja libahunt Liisi"

 

VENEKEELSE AUTORI KIRJANDUSAUHIND
Venekeelse autori kirjandusauhinna žürii koosseisus Mihhail Trunin (esimees), Maia Melts ja Veronika Einberg, valis aastaauhindadele kandideerima järgnevad teosed:

• Jaan Kaplinski, „Улыбка Вегенера“
• Nikolai Karajev, „Кшетра Розенберга“
• Igor Kotjuh, „Естественно особенный случай: стихотворения в прозе“
• Kalle Käsper, „Чудо“
• Jelena Skulskaja, „Пограничная любовь“
• Polina Tšerkassova, „Звенящие сказки“

ARTIKLIAUHIND

Artikliauhinna žürii koosseisus Maarja Vaino (esimees), , Luule Epner ja Liina Lukas,  valis aastaauhindadele kandideerima järgmised artiklid:

  • Toomas Haug  “Kuramaazi lõpp” (Looming nr. 9)
  • Anne Lill “Naine sõja haardes: Andromache lugu” (Vikerkaar nr 9)
  • Arne Merilai “Olmesümbolism Viivi Luige luules” (Looming nr 2)
  • Rein Undusk “Jaan Krossi tegelikkuse manifestatsioonid” (Keel ja Kirjandus nr 2)
  • Vaapo Vaher “Ernst Enno hiiumaisus” (Looming nr 6)
  • Piret Viires “Digitaalse kirjanduse defineerimisest ja periodiseerimisest” (Philologia Estonica Tallinnensis, nr 2)



Jaga

Vaata lisaks