Meelis Tasur, Maaleht, 06.10.2013
Hea retsepti – kolm osa näitust ja üks osa teatrit – vaimu ja keha ergutamiseks leiab sügisesest Tartust.
Kolm osa näitust tähendab tegelikult seda, et nime “Prada Pravda” taha on koondunud kaasaegse kunsti näitus, mis asub Tartus kolmes kohas. Tegu on kaasaegse kunsti festivaliga sarjast “ART IST KUKU NU UT”.
Nimed ja sõnamängud võivad näituse kuraatoritel (Rael Artel, Kaisa Eiche, Marika Agu, Triin Tulgiste, Marie Vellevoog) olla küll lõõpivalt välja toodud, aga samas annavad saalides nähtavatele joonistustele, fotodele, plakatitele, kudumitele, installatsioonidele ja videotele tabava raamistiku.
Tõde ja tarbimine
Prada on moetootemärk, kaunis luksuslik ja juhatab meid tänapäevasesse tarbimisühiskonda. Pravda, vene keeles “tõde”, viib meid ajas tagasi. Sama nime all ilmus esmalt NLKP Keskkomitee häälekandja (leht ilmub Venemaal seniajani).
Kuraatorid kutsusid saalidesse kunstnikke, kes ühelt poolt esitavad oma nägemuse kaasaegsest Lääne elust ja siin tuntavatest väärtustest (või nende puudumisest), teisalt vaatavad tagasi minevikku – okupatsiooniaegadesse, inimõiguste keerulisse perioodi.
Kunstnikud on lisaks Eestile pärit veel Leedust, Venemaalt, Horvaatiast, Rumeeniast, Ukrainast, Poolast, Austriast, Saksamaalt, Inglismaalt, USAst – nii et pilt on kirev, intrigeeriv.
Tõde õiguse, eetika ja esteetika kohta õnnestub mitmel moel vaagida. Vaatamiseks ja kaasamõtlemiseks on mõistlik aega varuda.
Sõnamänge jagub peale kunstifestivali teatrissegi. Renate Valme on Kompanii Nii kunstilise juhi ning lavastajana pakkumas pisut teistmoodi teatrit. Mitte sõnateatrit, vaid füüsilist teatrit. Vaatajad (loodetavasti ka näitlejad) jäid pärast etendust igatahes füüsiliselt terveks.
Lavastust vaatama minnes julgustatakse meeled puhtana hoidma (ingl pure mind – ’puhas meel’), viis näitlejat (Liisa Tetsmann, Taavi Rei, Maarja Roolaht, Gerda-Anette Allikas, Imre Õunapuu) hoolitsevad poolteise tunni jooksul kõige muu eest.
Kas või veri ninast väljas
Mõned teemad oleks näituselt saali justkui kaasa tulnud. Näiteks võis tõmmata paralleele tänapäevase (kõrg)moega; samuti tänapäevase eluvõitluse või inimsuhete osas, kus − kas või veri ninast väljas − võitjana lõpuni püsti tahetakse jääda. Aga mitte ainult.
Poolteise tunni jooksul saab lavastuses näha peadpööritavalt palju koreograafilisi ja mängulisi, tõeliselt nauditavaid etüüde. Vastuseid ja tõlgendusi nähtule keegi muidugi kätte ei anna. Neid võib ise edasi mõelda.
Nimed ja sõnamängud Tartus ehk Mõtlemine on mõnus
06.10.2013
Jaga