Raimu Hanson: Siil rändab läbi udu sõbra poole

Tartu Postimees, 11.04.2014

Mis on saanud tartlaste vanadest kampsunitest, mida näitetrupp palus viia Tartu Uude Teatrisse valmiva lastelavastuse kujunduse heaks? Nende peal elavad oma lavaelu Siil ja Karupoeg.
 Siil on seesama paljudele teleekraanilt tuttav Siil, kes käib Karupoja juures teed joomas, tähti vaatamas ja neid kokku lugemas. Teel sõbra poole kohtab ta loomi ja loodusnähtusi.Esimest korda nägid okkalist ja karvast sõpra lapsed ja nende vanemad aastal 1975, kui oli valminud Juri Noršteini multifilm «Siil udus», mille stsenaariumi autor on Sergei Kozlov.Nüüd on Siil, Karupoeg ja kõik muu – udu muidugi samuti – väikeste ja suurte vaatajate ees Uue Teatri teisel korrusel uues saalis.Uues saalis

Et minna etendusele, tuleb koridoris ukse taga välisjalatsid ära võtta. Seda on tarvis selleks, et võtta saalis sisse koht pehmetel koti moodi patjadel, millele ei saa ju kingajälgi teha, sest keegi teine võib sinna peale istuda.

Laest ripuvad alla läbipaistvad kangad. Neist moodustatud ovaalse ringi sees istub publik, väljaspool ringi aga käib mäng.

Kõigepealt ilmub udust välja Karupoeg, kellele annab hääle Janek Joost. Ta paneb ennast puunotil, mille pealispind koosneb kampsunitest, ohkides ja puhkides riidesse ning hüüab: «Siilike! Siilike!»

Ka Siil, kes kõneleb Helgur Rosenthali häälega, teeb ettevalmistusi niiskesse ja jahedasse metsa minekuks. Õlale võtab ta puuoksa, mille külge kinnitab kompsu purgiga. Purgil on silt. «M-o-o-s,» veerib Siil.

Teel juba kärsitult ootava parima sõbra poole kohtab Siil sood, liblikat, käbi ja muid väiksemaid asja, aga ka ...

«Uhhuu! Uhhuu! Uhhuu!» ehmatab teda järsku kellegi jube hääl. Peagi ilmub uhhuutaja ise nähtavale ja lendab Siilile järele.

Helge ja pisut õudne

Lavastaja Leino Rei on koos kunstnik Kristiina Põllu ja helilooja Ardo Ran Varresega ning nukumeister Kaili Kase ja valguskunstnik Taavi Toomiga seadnud publiku ette loo nii, et vaatajatel tuleb ennast oma kohal ringiratast keerata. Ikka selleks, et saata Siili tema teekonnal Karupojast sõbra juurde.

Tartu Uus Teater soovitab 35-minutilist etendust ka neile, kes on alles nelja-aastased. Kuigi uhhuutaja teeb kõhedust tekitavat häält ja enamasti käib mäng pimeduse äärel, ei soovi näitetrupp kedagi hirmutada. Rei peab kõige olulisemaks seda, et loos on ühtaegu nii õuduse oreooli kui ka helgust.

Homne esietendus on välja müüdud. Järgmised etendused on 13., 15. ja 16. aprillil.