Raimu Hanson, Tartu Postimees, 8.05.2025
Kaks pensionärihärrat olid keskpargis plaadistatud platsi serval hõivanud pingi, mille taga on sirelipõõsaste rida. Omakorda selle taga käivad pikaks veninud murul juba mitmendat päeva Tartu Uue Teatri vabaõhulavastuse proovid, aga mitte kuigi suure kisa-käraga. Suuremaid liigutusi, näiteks lipuga vehkimine, on näha ka läbi sirelite.
Pensionärihärrad pidasid pargipingil pisikest piknikut. Mis seal sirelite taga tehakse? «Ei tea, mis asja nad teevad, vahepeal laulavad ja mängivad kitarri ja siis jälle istuvad,» ütles Alvar.
Tema sõber Joosep rääkis, et nad tulid ja vaatasid, et midagi toimub. Ja et sinna on ehitatud kolm kollast putkat – umbes sellistes müüdi nõukogude aja lõpul ajalehti ja suitsu. «Mõtlesime, et seal oleks hea tuulevarjus istuda, aga keegi istus juba ees,» lisas Alvar.
Piknikumehed rääkisid, et nende perekonnanimi ei ole üldsegi tähtis, et palju tähtsam on see, mis sirelite taga tehakse. Ja tehakse proove vabaõhulavastuse «Tapty 1985. Laskumine orgu» vaatajate ette toomiseks. Selle alapealkirjaks on märgitud «Muusikaline kollaaž provintsilinna elust mõned aastad enne laulvat revolutsiooni».
«Proovid on lõpufaasis,» ütles Uue Teatri tegevjuht ja produtsent Maarja Mänd.
Ka kostüümid, rekvisiidid ja kogu kujundus, mille loomise taga on Tartu Uue Teatri kunstnik Kristiina Põllu, on enam-vähem valmis. «Kostüüme pole praegu mõtet ära trööbata, kostüümidega proovid on tavaliselt viimased viis,» lisas produtsent.
Kunstnik Põllu mõõtis enne näitlejate ja kogu muu trupi aktiivsesse tegevusse astumist kioskisarnaste kergehitiste vahemaad (umbes 17 meetrit). Hiljem kommenteeris ta, et nii kostüümid kui kõik muu, mida publik saab tribüünidelt vaadata, on kujundatud ajastuomases üldistuses. Nii et ärgu keegi otsigu täielikku sarnasust sellega, mis on 1980. aastate keskpaigast meelde jäänud.
Ühes putkas võttis istet «Tapty 1985» muusikaline kujundaja akordionist Kulno Malva, kellel on abiks löökpillimängija Tõnis Kirsipu. «Muusikaline kujundus on põhimõtteliselt valmis,» ütles Malva. «Laulud on selged, vaja vaid kõik tervikuna kõlama panna.»
Näitlejad esitavad muusikalise kujundaja sõnul selliseid eepilisi eestlaslikke laule nagu näiteks «Veskimees». On teisigi Hando Runneli ja teiste Tartu poeetide tekstidele tehtud laule, mis kõlavad uues seades. Instrumentidena on kasutusel akordion, torupill ja trummikomplekt, näitlejad mängivad mõnes loos tšellot ja kitarri.
«Tapty 1985» publik hakkab istuma pingiridadel, millel on pikkust 40 meetrit. Publikutribüüni kesklinnapoolne ots ulatub sinna, kus Nõukogude okupatsiooni aastail asus mai- ja oktoobriparaadide ajal tähtsate tegelaste tribüün. Etenduse vaatajate selja taha jääb Vabaduse puiestee, mis aastal 1985 kandis nime Oktoobri puiestee.
Kui lavastus oleks tavaline, ei saaks 40-meetrise tribüüni ühes servas istuja mitte mõhkugi aru, mida teevad näitlejad platsi vasakpoolseimas osas. Seepärast toob Uue Teatri loovjuht Ivar Põllu vabaõhulavastuse «Tapty 1985. Laskumine orgu» vaatajate ette väga omamoodi.
Tribüünitäis teatrihuvilisi saavad kõik kõrvaklapid ning vaatavad ja kuulavad seda, mis toimub mänguplatsil otse nende ees sektoris. Ühekorraga esitatakse mänguplatsil kolme stseeni. Et aga vaadata stseene kahes ülejäänud sektoris, tuleb publikul vahetada etenduse jooksul kaks korda kohta. Etendusel on kolm vaatust ja kaks vaheaega. Ühtekokku võtab see aega vähemalt neli tundi.
Uus Teater tegi samamoodi kõrvaklappidega suvelavastuse «Serafima+Bogdan» Kolkjas, ainult et seal oli kaks vaatust ja mänguplatsi keskel kasvas mõnemeetrise laiusega võsariba. Kõrvaklapid olid kasutuses ka mullu augustis Narva-Jõesuus sama teatri viiepäevase kobarfestivali «Hungerburg 2024» lavastuses «Backtothebeach», mida trupp mängis mererannal. «Kui kõrvaklapid on peas, oled kohe nagu teises maailmas,» ütles Maarja Mänd.
Proovid mänguplatsil käivad praegu esimest nädalat. «Tapty 1985» lavastaja selgitas, et neil päevil on käsil stseenide helipildi sünkroniseerimine. «Me ei ole kõike siin veel paika pannud,» lisas Ivar Põllu. «Osad asjad on rohkem proovitud ja osad on vähem proovitud.»
Nii proovide ajal kui ka 22. mail ja hiljem etenduste aegu jalutavad kõik ilma piletita möödakäijad mänguplatsi kõrval pargiteedel omasoodu.
«Inimesed ikka uudistavad,» ütles produtsent. «Möödujatele on huvitavad ka need kollased majakesed. Ühel päeval tulid mingid arvatavasti Prima Vista külalised välismaalt ja vaatasid neid. Nad arvasid, et linn on pannud need siia selleks, et inimesed saaksid tulla perega pühapäeviti nendest teed osta, kui tulevad siia piknikku pidama.»
Esietenduseni on aega kaks nädalat.
Lavastus tuleb vaatajate ette vabas õhus Tartu keskpargis südalinna kultuurikeskuse Siuru tulevases asukohas.
Etenduse heli saab kuulata vaid kõrvaklappidest, mis antakse publikule koos juhtnööridega nende kasutamiseks kohapeal.
Lavastus on kolmes vaatuses, kahe vaheajaga ja kestab vähemalt neli tundi.
Mänguplatsil on Kirill Havanski, Maarja Jakobson, Tõnis Kirsipu, Kulno Malva, Elise Metsanurk, Maarja Johanna Mägi, Helgur Rosental, Erik Richard Salumäe ja Juhan Soon.
Dramaturgid Ivar Põllu ja Katrin Ruus
Lavastaja Ivar Põllu
Kunstnik Kristiina Põllu
Muusikajuht Kulno Malva
Valguskunstnik Rene Liivamägi
Plakatikunstnik Henry Griin
Produtsent Maarja Mänd